Mürgised ained – kui palju maksab luksus?

Ainekursuse „Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond“ raames uurisid 11. ja 12. klasside loodusmooduli õpilased internetiallikate põhjal tööstusliku hambapasta koostisosasid, nende otstarvet ning mõju tervisele ja keskkonnale. Näiteks lisatakse hambapastasse naatriumlaurüüleetersulfaati (Sodium Lauryl Sulfate), mis toimib pindaktiivse ainena, kuid inimesele võib tekitada nõrka peavalu, iiveldust, allergilisi reaktsioone ning võib kahjustada siseelundeid. Nimetatud aine võib soodustada ka vähirakkude teket. Triklosaani (Triclosan) lisatakse säilitamise eesmärgil ja see aine on ohtlik nii keskkonnale kui ka tervisele. Triklosaani sisaldavate toodete tarbimine võib põhjustada allergiaid ning võib kahjustada hormoonsüsteemi. Tervist kahjustavate ainetena toodi veel välja kaaliumnitraat, kokamidopropüül-betaiin, PEG-X(12), kloorheksidiin ja naatriumhüdroksiid. Uurimistöös valmistati hambapasta ja võrreldi nende omadusi tööstusliku hambapastaga. Iga õpilane püstitas oma töö kohta uurimisküsimuse, millele püüdis katselist vastust leida. Uuriti, milline on isetehtud hambapasta eelis tööstusliku ees, millised on omadused ning kui kulukas on ise hambapastat valmistada. Hambapasta valmistamisprotsessi kirjeldavad tehtud fotokollaažid. Hambapasta valmistamisel kasutati kookosõli, oliiviõli, aktiivsütt, söögisoodat, kurkumi, meresoola, kaneeli, sidrunikoort, kuivatatud piparmündilehti ja piparmündi eeterlikku õli. Oma tehtud hambapasta eeliseks peeti säilitusainete ja mürgiste ainete puudumist ning odavust. Puudustena nimetati vähest säilivust, mõnede retseptide puhul harjumatut maitset ja konsistentsi. Ülesande eesmärgiks oli leida infot hambapasta koostisosade kohta ja katsetada teisi alternatiive. Usun, et see ülesanne pani mõtlema, milliseid valikuid teeme igapäevaselt ja suunab edaspidi valima tervislikumaid ja keskkonnasõbralikumaid tooteid.





Kommentaarid