24.-25. oktoobril toimus Pärnus keskkonnahariduse konverents. Konverentsil tutvustati Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2019-2022, mille visioon on järgmine:
„Eesti elanikud mõistavad, et loodus on kultuuri ja majanduse alus ning sellesse tuleb suhtuda vastutustundlikult. Keskkonnateadlik mõtteviis ja tegutsemine on saanud normiks kõigis eluvaldkondades.“
Konverentsil võttis sõna putukateadlane Urmas Tartes, kes pani mõtlema, kumb on inimesele ohtlikum, kas sääsk ise või sääsemürk, mida inimene oma nahale kannab. Ann Ojala, Soome Loodusvarade Instituudi teadur, rääkis looduse lühi- ja pikaajalistest mõjudest täiskasvanute ja laste heaolule. Nimetas elustiili ja linnastumise probleeme ning rõhutas rohealade tähtsust linnaruumides. Arutles, kas looduses viibimine teeb inimese tervemaks. Ning kas tulevikus võiks nii mõnegi ravimiretsepti asemel välja kirjutada hoopis loodusretsepti. Aveliina Helm, Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur, võttis sõna teemal „Inimene ja elurikkus- kuidas koos edasi minna?“ Selgitas, mis on igaühe looduskaitse ja kuidas igapäevase tegevusega saame kaasa aidata liikide mitmekesisusele. Üks elurikkamaid kooslusi on niit ja ka linnahaljastuses võiks olla niidupeenrakesi, sest rohkem liike tähendab paremat elukeskkonda ja seega tervemat inimest. Konverentsil esinesid ka andekad noored, kes tutvustasid oma uurimistööd. Karl Hendrik Tamkivi Saaremaa Ühisgümnaasiumist rääkis kaasahaaravalt, kuidas tema uurimistööst sündis midagi suurt ja olulist. Oli hetki, kus ta arvas, et tema töö ei oma tähtsust. Kuid tema uurimus nahkhiirte poegimiskolooniatest saarel pälvis Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil teise preemia. Maris Turb, kui suur loodushuviline, tegi ettekande Kagu-Eesti piirkonnas pesitsevatest väike-konnakotkastest, kelle pesaelu ta jälgis rajakaamerate abil mitme aasta jooksul. Nende noorte ettekanded võiks inspireerida õpilasi, kes hakkavad alles oma uurimistööd tegema.
Kommentaarid